Füüsika: Higgsi bosoni lugu

Eesti osakestefüüsikud Andi Hektor ja Kristjan Kannike on kirjutanud kaheksanda „Looduse raamatukogu” sarja raamatu füüsikast ja Higgsi bosonist, nende oma sõnade järgi 2012. aasta ja vahest kogu 21. sajandi alguse teadusuudiste suurimast kangelasest. Aga miks peaks üldse mõtlema Higgsi bosonist ? osakesest, mis kaalub imevähe ja pärast sündi kohe laguneb? „Kas seepärast, et Briti füüsikateoreetik Peter Higgs ärkas nelikümmend kaheksa aastat igal hommikul lootusega, et tema ennustatud osake on lõpuks ometi avastatud? Või on põhjus hoopis selles, et tuhanded teadlased töötasid aastakümneid selle nimel, et laboris mõned Higgsi bosonid tekitada ja nende murdosa sekundist kestev olemasolu ära mõõta?” küsivad autorid. Ja vastavad: „Too osake on osakestefüüsikute jaoks justkui täpp i peal. Ilma selle täpita, mille kindlakstegemine võttis aastakümneid, polnud sugugi kindel, kas meie arusaamine maailma algtõdedest on ikka õige.” Et selgitada Higgsi bosoni auväärset rolli osakestefüüsikas, visandavad autorid lugejale alustuseks füüsikute maailmast suurema pildi, peatuvad seejärel Higgsi bosoni avastamislool ja rollil ning kirjeldavad lõpuks, kuidas osakestefüüsikud tänapäeval töötavad ? millised on nende laborid ja aparaadid ning kus need asuvad. Puudutamata ei jää ka Eesti osakestefüüsika käekäik. Looduse Raamatukogu on teaberohke raamatusari loodusest, teadusest ja kultuurist. Sari süveneb põhjalikumalt ajakirjades Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul käsitlust leidnud teemadesse.